Välisseina mõju hoone energiaklassile

Eelnevas konkreetses näites JÄMERÄ Noppa majaprojekti alusel oli näha, et välisseinte soojusläbivuse (U) mõju hoone energiaklassile oli küll olemas, aga ta oli suhteliselt väike ja hoopis suuremat efekti hoone energiatarbe vähendamisele andis efektiivse küttesüsteemi valik.

Põhjus on selles, et soojakaod läbi bauroc ECOTERM+ plokkidest välisseinte on hoone aastases energiatarbes juba niivõrd väikese osatähtsusega (ainult ca 8%), et seinte soojapidavuse edasine parandamine ei anna enam märkimisväärset hoone aastase energiakulu kokkuhoidu.

Kaasaegse väikeelamu välisseinte soojapidavuse mõju  kogu hoone energiatarbele selgitavad järgmised kaks energiakulude jaotust ilmestavat sõõrikut.

Ülemine sõõrik näitab ilmekalt, et hoone ei vaja energiat mitte ainult soojakadude kompenseerimiseks, st. kütteks, vaid ka valgustuseks, ventilatsiooniks, sooja vee tootmiseks, tehnosüsteemide ning ka majapidamisseadmete jaoks. Kusjuures tänapäevastel majadel on kütteks kuluv energia aasta kokkuvõttes vähem kui pool hoone summaarsest energiatarbest.

Alumisel sõõrikul  on küttekulud lahti löödud peamiste soojakadude komponentide vahel. Sellelt graafikult paistab selgelt välja, et välisseintest põhjustatud soojakadude osa on hoone aastasest summaarsest energiatarbest ainult 8%. Seega juhul kui näiteks välisseinte soojusisolatsioonivõimet parandada väärtuselt U=0,15 W/(m²·a) väärtuseni  U=0,10 W/(m²·a), siis aastased arvestuslikud soojakaod läbi välisseina vähenevad küll proportsionaalselt 1/3 võrra, aga hoone aastane energiatarve väheneb ainult ~2,7% võrra (1/3 × 8%) , mida ei ole praktikas tunda ja mis ei muuda oluliselt ei hoone ET-arvu ega ka energiaklassi ega kulutusi kütte- ja elektriarvetele.

Andmed seisuga 9.5.2018

Loe edasi:

Soojustuskihi paksuse mõju seina soojapidavusele