Hoone õhutihedus ja selle mõõtmine
Lisaks välispiirete soojusjuhtivusele (U väärtusele W/ m²h) hoone soojakadudele omab suurt tähtsust hoone välispiirete õhutihedus (m³/ m²h) ehk infiltratsioon.
Õhutihedus näitab õhu hulka m³, mis läbib 1 m² välispiiret 1 tunni jooksul, juhul kui õhurõhkude vahe on 50 Pa. Ülaloleval pildil on illustreeritud õhutiheduse mõõtmist, kus ventilaatori abil tekitatakse ruumis hõrendus 50 Pa, mis imiteerib tuule mõju hoonele.
Maksimaalsed lubatud õhutiheduse väärtused on:
- elamutes 3 m³/m²h
- muudel hoonetel 6 m³/m²h
Koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga tehtud mõõtmised näitasid, et bauroc välisseinte õhutihedus ei ületa 1 m³/m²h. Seega võib öelda, et bauroc välisseinad on praktiliselt õhutihedad, s.o. mitteläbipuhutavad, mis oluliselt vähendab soojakadusid
Võrdluseks mitmekihilistel seintel, nagu näiteks puitkarkassseintel on õhutihedat lahendust väga raske saavutada, isegi väga kõrge ehituskvaliteedi puhul. Põhjuseks on see, et üksikute kihtide vahele, nii ehituse käigus kui ka pärast ekspluatatsioonis, tekkivad õhuvahed, mille kaudu toimuvad nn. kontrollimatud soojakaod. Sellepärast on mõnede riikide normatiivdokumentides soovituslikku U väärtust diferentseeritud vastavalt sellele, kas tegemist on massiivseinaga (poorbetoon, keramsiitbetoon, keraamilised-, betoon plokid) või kergkonstruktsioonidega (puitkarkass).
Eestis võetakse seda arvesse infiltratsiooni koefitsiendi kaudu soojakadude arvestamisel vastavalt 1 m³/m²h. Juhul kui eksperimentaalandmed puuduvad tuleb õhutiheduseks võtta 6 m³/m²h.
Infoallikas: Tampere Tehnikaülikooli uurimus „Jämera Talokirja 2007“
Joonis 1 Erineva õhutihedusega tarinditega energiatarve
Õhutiheduse tähtsust soojakadude vähendamiseks illustreerib Tampere Ülikoolis tehtud uurimus.
Mõõtmised olid teostatud Siporex’i poorbetoonist (bauroc’il analoogne toode) eramul, mille õhutihedusels saadi 1 m³/m²h ning puitkarkassmajadel saadi õhutihedusega 7 m³/m²h – 10 m³/m²h. Siinjuures tuleb arvestada, et majal õhutihedusega 7 m³/ m²h toimus ehitustööde kvaliteedi kontroll ehitusjärelvalve poolt, teise variandi puhul kvaliteedi kontrolli ei toimunud.
Nii Siporex seintega majal, kui ka puitkarkassmajal oli ühesugused arvutuslikud välispiirete U väärtused. Kuid nagu näha joonisel, tegelikud soojakaod ( energiatarve kütmiseks) puitkarkassmajadel halva õhutiheduse tõttu on kuni 30 % suurem.
Ühekihiline poorbetoonist bauroc või Siporex’i välissein nii oma konstruktsiooni kui ka lihtsa ehitustööde tehnoloogia teostamise poolest garanteerib õhutiheda välisseina lahenduse ilma, et selleks peaks teostama spetsiaalset järelvalvet.
Infoallikas: RAKENNUSTEN ILMANPITÄVYYS – uudet suunnitteluohjeet apuvälineenä. Betonin uudet haasteet – seminar. 7.2.2008. Minna Korpi (Tampere Tehnikaülikool)
Joonis 2 õhutiheduse võrdlus