Soojuslikud omadused

Välisseina soojajuhtivus vastavalt EVS 837 – 1:2003

Maksimaalne soojajuhtivus sisetemperatuuri puhul 18°C

joonissoojajuhtivus.2

Soojavool soojavooluvalem.1.2

Selleks, et Q1 = Q2 sisetemperatuuri 22°C puhul U ≤ 0,254 W/m²K

Märkus:
Vastavalt EVS 837 – 1:2003 nõuetele, kui ruumi arvutuslik sisetemperatuur ei ole 18°C, siis suurendatakse või vähendatakse piirete maksimaalset soojajuhtivust sellega proportsionaalselt, vastavalt soojustehnilistele arvutustele.
Näiteks, selleks et soojavoolud erineva sisetemperatuuri puhul (18°C ja 22°C) oleksid võrdsed, siis peab sama seina paksuse juures vähendama U (W/m²K) väärtust.
Tuleb märkida, et selline lähenemine on tinglik ja võib sobida ainult homogeensete, õhutihedate seina konstruktsioonide puhul. Mitmekihilistel, näiteks, puitkarkass seintel tuleb arvestada suuremate soojakakudega, seoses nende madalama õhutiheduse ja soojusinertsi tõttu.

Arvutuslik soojatakistus R (m²K/W)

bauroc ECOTERM+KeramsiitbetoonPoorbetoon
aerocpoorbet
Tihedusklass 300 kg/m³
Soojaerijuhtivus kuival materjalil
λ10dry = 0,072 W/mK
Arvutuslik soojaerijuhtivus
λU = 0,088 W/mK
Tihedusklass 650 kg/m³
Soojaerijuhtivus kuival materjalil
λ10dry = 0,20 W/mK
Arvutuslik soojaerijuhtivus
λU = 0,29 W/mK
Tihedusklass 500 kg/m³
Soojaerijuhtivus kuival materjalil
λ10dry = 0,12 W/mK
Arvutuslik soojaerijuhtivus
λU = 0,17 W/mK
ΛU = 0,15 W/mK (liimvuugiga)
R = Rsi + δ/ λU + Rv
Rsi = 0,13 m²K/WRv = 0,04 m²K/WU = 1/R (W/m²K)

δ – seina paksus m
λU – arvutuslik soojaerijuhtivus
R – soojatakistus
Rsi – sisepinna soojatakistus
Rv – välispinna soojatakistus
U – soojajuhtivus

Kuna standardi EVS 1745 – 2002 järgi on plokkidel nõutud vaid kuiva materjali soojaerijuhtivuse näitaja λ10dry esitamine, siis deklareerivadki enamik tootjad vaid seda suurust.
Praktilistes arvutustes seda kasutada ei saa, kuna on oluline arvesse võtta materjali ekspluatatsiooniniiskust ning mördi või liimvuukide mõju. Seetõttu tuleb soojuserijuhtivust λ10dry suurendada nende paranduskoefitsientide võrra. Saadud arvväärtust tähistatakse kas λdesign või λu
Katsetulemuste alusel tuleb bauroc plokkidest seina puhul arvestada vaid materjali ekspluatatsiooniniiskusest (5%) tuleneva parandusega, õhuke 1 – 2 mm liimvuuk ei lähe arvesse, sest ta ei avalda mõju seina soojusjuhtivusele (ei teki külmasilda nagu tavalise 10 – 12 mm mördivuugi puhul).
Arvestuslik soojaerijuhtivus on näidatud mahukaalul γ=300 kg/ m³, mille tarnimist alustab bauroc alates 2009 aastast.
Keramsiitbetooni ploki puhul tuleb arvesse võtta nii niiskuse kui ka mördivuukide mõju. Saadud näitaja on λu=0,29 W/mK
Sama metoodika kehtib ka poorbetooni, näiteks põlevkivituhast valmistatud plokkide kohta.

bauroc ECOTERM+ (300kg/m³)
λu= 0,088W/mK
Poorbetoon (500kg/m³)
λu= 0,15W/mK (liimvuuk)
λu= 0,17W/mK (mördivuuk)
Keramsiitbetoon (650kg/m³)
λu= 0,29W/mK (mördivuuk)
etpluslaiuspoorbett.laiuskeramsiit1
U = 0,22 W/m²KU = 0,22 W/m²KU = 0,22 W/m²K
Joonis 1 seina paksus (mm) ilma lisasoojustuseta

Võttes aluseks ühesuguse soovitusliku soojajuhtivuse näitaja U = 0,22 W/m2K (vastavalt Energiatõhususe miinimumnõuetele on Eestis alates 2009. a. soovituslik välisseinte U-arv 0,2 – 0,25 W/m²K) ning arvutuslikud soojaerijuhtivused λu , saame järgmised nõutavad seinte paksused (joonis 1).

Nagu näha, vajavad poorbetoonist (500 kg/m³) ja keramsiitbetoonist (650 kg/m³) plokk lisasoojustust, sest sellise paksusega seinte rajamine pole praktiliselt mõeldav.

Elamute välisseinte soojajuhtivuse U-arv, nõutav või soovituslik

EestiSoomeLätiLeedu
EVS 837-1:2003
Nõutav
Energiatõhususe min. nõuded
Soovituslik
kuni 2010
Nõutav
alates 2010
Nõutav
NõutavNõutav
Seinad 0,280,2…0,250,40,17 0,25
(≤ 100 kg/m³)
0,3
(≥ 100 kg/m³)
 0,2
Katus0,22 0,15…0,20,150,090,20,16
Põrand0,220,15…0,20,240,160,250,25
Aknad, uksed2,1 0,7…1,41,411,81,6

Märkus:
Standardiga EVS 837 – 1:2003 on kehtestatud välispiirete maksimaalne soojajuhtivus.
Alates 2009. a. on Eestis kehtestatud „Energiatõhususe miinimumnõuded“, mille järgi iga hoone peab omama energiamärgist, s.o. energia kulu köetava pinna m² kohta aastas. Energiakulu arvutamiseks on toodud soovituslikud välispiirete soojajuhtivuse U (W/m²K) arvud (vt. tabelis).

Vastavalt Majandus ja Kommunikatsiooni Ministeeriumi selgitustele võib projekteerija kasutada nii standardi EVS 837-1:2003 maksimaalseid U arve, kui ka „Energiatõhususe miinimumnõuetes“ esitatud soovituslike U arvusid. Määravaks on kehtestatud energia kulu köetava pinna 1m² kohta aastas tagamine. Seda on aga võimalik saavutada mitte ainult välispiirete soojajuhtivuse arvel, vaid ka hoone kompaktse arhitektuurse lahenduse, sobiva ventilatsiooni süsteemi valiku, välispiirete õhutiheduse jt. faktorite abil.