LAEPANEELID
bauroc LAEPANEEL on armeeritud poorbetoonpaneel, mida saab kasutada hoonete vahe- ja katuslagedes kandva ja soojapidava elemendina. Paneelid vastavad standardi EVS-EN 12602:2008 nõuetele. Paneele on võimalik paigaldada ka kaldu ehk neid saab edukalt kasutada ka viilkatustega majadel. Paneelide kasutamisest loe lähemalt rubriigist Projekteerijale > bauroc Paneelidest vahe- ja katuslaed.
Kuna paneelide kõrgus 250 mm on erinev bauroc plokkide tavapärasest kõrgusest 200mm, siis on soovitav välisseintes vahelagede kõrgusel koos bauroc paneelidega kasutada bauroc Mask plokke.
Tarneajad
bauroc LAEPANEELE valmistame ainult tellimuste alusel ja eeldatava tarneaja saame anda tellimuse esitamisel, reeglina jääb tarneaeg vahemikku 3 nädalat kuni 3 kuud alates tellimuse kinnitusest.
Paneelide mõõtmed ja tehnilised näitajad
bauroc LAEPANEELIDE laius on 600 mm ja kõrgus 250 mm. bauroc paneele valmistatakse poorbetoonist kuivtihedusega 525 ± 25 kg/m³ (soojuserijuhtivusega 0,13 W/mK ) teatud kindla pikkusega, paneeli pikkuse samm on 199 mm, projekteerimisel võib arvestada sammu pikkuseks 200 mm. Paneelide maksimaalne pikkus on 6,0 meetrit (täpne pikkus on 5969 mm), mis tuleneb poorbetooni valimistamiseks kasutatavate vormide mõõtmetest. Paneelide kandevõime on 5,0 – 6,5 kN/m².
Tabeli paneelide pikkuste standardmõõtudega leiate siit.
Lisaks 600 mm laiustele paneelidele toodame ka poole kitsamaid, 300 mm laiuseid paneele, mis on ette nähtud kasutamiseks kahe 600 mm laiusega laepaneeli vahel või siis kõige servmise paneelina. 300 mm laepaneelide üks külg on alati soonega aga teine on kas punniga või siis täiesti sile.
Joonis. 300 mm laiuste laepaneelide variandid.
Paneelide kandevõime
Paneelid on projekteeritud ühesildelisena (toetatakse otstest) ja armeerimisel on aluseks võetud kindel kandevõime.
Paneelide kandevõime on ühtlaselt jaotatud koormus mida võib vahe- või katuslaele rakendada lisaks paneelide omakaalule. Oma kandevõimelt on bauroc paneelid võrreldavad raudbetoonpaneelidega. Paneelide kaal on samas 2 korda väiksem kui betoonpaneelidel või monoliitsetel vahelagedel.
Paneelide lõikamine ja läbiviigud
Paneele ei tohi lühemaks lõigata, kuna paneelide otstes asetsevad ristisuunalised ankurdusvardad mis tagavad paneelide etteantud kandevõime. Kanalisatsiooni- ja ventilatsioonitorude läbiviigud on mõistlik projekteerida paneelide vuukidesse. Paneelide kummaski servas on 90 mm laiune tsoon kuhu on võimalik puurida torude läbiviimiseks sobivaid auke. Suuremate kui 180 mm sisselõigete tegemine ja aukude puurimine paneelide pikivuukides on keelatud!
On võimalik valmistada eritellmusena selliseid LAEPANEELE, milles on spetsiaalne armatuur ja milles võib teha ka suuremaid avasid tootja poolt täpselt näidatud kohtades.
bauroc paneelide eelised
- Katuslagedes vajavad bauroc paneelid 2 korda väiksema paksusega soojustuskihti kui betoonpaneelid (õõnespaneelid) ja monoliitsed katuslaed.
- Võrreldes betoonpaneelidest või monoliitbetoonist lagedega vähenevad tunduvalt koormused kandvatele seintele. bauroc paneelide kaal on 170 kg/m², mis on 2 korda väiksem kui betoonist lagedel.
- bauroc paneele on võimalik paigaldada ka kalde all, mis võimaldab neid kasutada ka viil- ja kaldkatustega majade katustes kandva ja soojapidava konstruktsioonina. Selline katuse ehitamine on kiirem ja väheneb ka puitmaterjali kulu.
- bauroc paneelidest katus- ja vahelagede seinaga liitumiskohad ei vaja keerukaid lahendusi ja laed on kestvalt õhutihedad ning külmasildade tekkimise oht on välistatud.
Paneelide tugipinnad
Kandeseintele toetamisel on minimaalne tugipinna pikkus 90 mm. ECOTERM+ plokkidest välisseintele toetamisel on soovituslik minimaalne tugipinna pikkus 120 mm (projekteerimisel tuleb arvestada 150 mm, sest paneelide tegelik pikkus on nimipikkusest veidi lühem). bauroc paneelid soovitame toetada ka külgnevatele seintele (piki paneeli) sama tugipinna suurusega, st. sisemistele kandeseintele minimaalselt 90mm ulatuses ja välisseintele minimaalselt 120 mm ulatuses. Terastaladele toetamisel võib tugipinna pikkus olla 75 mm.
Konkreetses ehitusprojektis täpselt vajalikud tugipinnad arvutab välja hoone ehituskonstruktiivse projekti koostaja. Projekteerija peab tugipindade pikkuse arvutamisel lähtuma kasutatavate materjalide tugevusnäitajatest ja koormustest.
Täiendav info
Andmed seisuga 23.09.2021