Niiskus

bauroc välisseinte kuivamine

A – viimistlemata poorbetoonist välissein Saksamaal
B – bauroc ECOTERM+ 375 plokkidest välissein, viimistletud Maxit Serpo polümeerkrohviga. Tallinna Tehnikakõrgkooli katsetulemused

Joonis 1 bauroc välisseinte kuivamine

bauroc seinaplokid, analoogselt keramsiitbetoonist või betoonplokkidest ehitatud seintega, sisaldavad tehnoloogilist niiskust. Ehitusprotsessi käigus plokkide niiskus suureneb veelgi ilmastiku ja liimis oleva vee tõttu, ja jõudes kuni 40%-ni kaalu järgi.
Niiske seina soojusisolatsiooniomadused on tunduvalt halvemad kui väljakuivanud seinal. Sellepärast on oluline teada, kui kiiresti välissein kuivab ja kas esimestel kütteperioodidel on soojakaod oluliselt suuremad kui peale välisseina väljakuivamist.
Koostöös Tallinna Tehnikakõrgkooliga teostatud mõõtetulemused näitasid, et bauroc ECOTERM 375 mm paksustest plokkidest ühekihiline välissein, mis oli viimistletud 5 mm Maxit Serpo polümeerkrohviga (μ=21,0) saavutas tasakaaluniiskuse 5% peale teist kütteperioodi.
Võrdluseks, kirjanduse andmete järgi saavutab viimistlemata poorbetoonist sein tasakaaluniiskuse 4% juba peale esimest kütteperioodi!
Nagu näha jooniselt, kuivab välissein alguses kiiresti ja kütteperioodi alguseks saavutab sein juba 10 – 15% niiskussisalduse. Selline seina niiskussisaldus ei avalda märkimisväärset mõju elamu soojakadudele. Sellepärast mitmed kliendid, kes on ehitanud elamud bauroc ECOTERM  plokkidest, olnud meeldivat üllatunud, kui juba esimesel kütteperioodil on maja väga soe.
Võrreldes teistest materjalidest ehitatud väliseintega (keramsiitbetoon + soojustus, puit, keraamika jt.), ei kuiva bauroc välisseinad kauem ning vastavalt valitud välisviimistluse aurujuhtivusele saavutatakse tasakaaluniiskus 4 – 5 % juba peale esimest või teist kütteperioodi.

Joonis 2 Erinevate materjalide sorbtsiooni niiskus

Mõningate firmade reklaammaterjalides on ilma kommentaarideta esitatud erinevate materjalide sorbtsiooni niiskuse kõverate võrdlus, mis võib tekitada ekslikke järeldusi selles, et poorbetoonseintes on suur ekspluatatsiooniniiskus ehk tasakaasluniiskus.
Sorbtsioonniiskus on veeauru kogus mida materjal omistab õhu niiskusest. Laboratoorsetes tingimustes mõõdetakse seda statsionaarse õhuniiskuse juures.
Tavaliselt on eluruumides olenevalt aastaajast õhu relatiivne niiskus 25% kuni 50%, saunas ja dušširuumides kuni 97%
Nagu on näha joonisel, on kuni 50% õhu relatiivse niiskuseni vahe poorbetooni, keramsiitbetooni ja savitelliste või keraamiliste plokkide sorbtsiooni niiskuse vahel on ainult 2 – 3% ning see praktiliselt ei avalda mõju seinakonstruktsiooni soojusisolatsiooni omadustele.
Juhul kui poorbetooni, s.h. bauroc’it kasutatakse niisketes ruumides, kus relatiivne niiskus on kuni 97% (dušširuumid, saunad, mõningad tootmishooned), siis on vajalik teha aurutõke seina sisepindadele.

Infoallikas: Porenbeton Handbuch, Wisbaden 2002
Joonis 3 poorbetoonseinte tasakaaluniiskus sõltuvalt ruumide õhu relatiivsest niiskusest.

Seina kuivamise kiirus ja tasakaaluniiskus sõltub nii välisõhu kui ka ruumide temperatuurist ja relatiivsest niiskusest.
Välissein kuivab nii talvel, kütteperioodil, kui ka suvel. Kuid niiskuse liikumise suunad seinas on talvel ja suvel erinevad. Talvel liigub niiskus ruumi seest poolt välja poole, suvel aga vastupidi. Välisseina kuivamine on vee ja õhu molekulide liikumine. Vastavalt füüsika seadustele molekulide liikumine toimub nende suurema kontsentratsiooni suunast väiksema kontsentratsiooni suunas, sellepärast seina väljakuivamise suunad talvel ja suvel on erinevad. Praktiliselt tähendab see seda, et tasakaaluniiskus seinas saavutatakse peale seda kui ehitusniiskus langeb kuni sorbtsiooni niiskuse väärtuseni ruumi vastava õhu relatiivse niiskuse juurde (vt. joonis nr. 1, 2, 3)
Nagu näha jooniselt 1, 2 ja 3 bauroc välisseinte puhul eluruumides see arv kõigub 4-5% piirides.

Veeauru erijuhtivuse koefitsiendid (difusioonitakistus konstandid) µ

Materjal	Difusioonikonstant µ
bauroc poorbetoon (sõltuvalt mahukaalust)	4-6
Keramsiitbetoon	6
Keraamiline ja silikaattellis	15
Mineraalvill	1
Vahtpolüstüreen (EPS) (AS Reideni Plaat)	30-70
Lubitsement liivkrohv	6
Sakret MRP mineraaldekoratiivkrohv (4 mm)	11,8**
Maxit Serpo polümeerdekoratiivkrohv (4 mm)	21*
Maxit Serpo tsement-polümeerkrohv (6 mm)	19,3**
Maxit IP color mineraalkrohv (6 mm)	15,2**
Maxit Sil silikaatkrohv (6 mm)	29,0**
Maxit Silco silikoonkrohv (6 mm)	41,0**

* Tallinna Tehnikaülikooli mõõtmistulemused (märts 2008)
** Maxit AS andmed

Materjali aurujuhtivuse iseloomustamiseks kasutatakse difusioonikonstanti µ, mis näitab materjali veeauruerijuhtivuse suhet õhu veeauruerijuhtivusse. Mineraalvilladel on see näitaja väikseim (µ=1), olles sama mis õhukihil. Suurimad näitajad on tihedatel materjalidel nagu näiteks klaas (µ ≈ ∞).Kui vaadata soojustusmaterjale, siis mineraalvilla ja vahtpolüstüreeni näitajate vahe on kuni 70 kordne! Lubitsementkrohvi µ on sama mis keramsiitbetoonil ja lähedane bauroc poorbetooni näitajatele.
Enamus juhtudel polümeerkrohvi valmistajad ei deklareeri oma vastavussertifikaatides µ väärtust üksikutel väliskrohvi kihtidel või krohvil + värvil tervikuna. Projekteerija või ehitaja nõudmisel on välisviimistlusmaterjalide valmistaja kohustatud esitama kas µ väärtused või S_d= µ x d väärtused, kus d on krohvi paksus meetrites. See on eriti tähtis juhtudel, kui välisviimistlus kantakse poorbetooni või mineraalvilla peale, kus välisviimistluse kiht peab olema „hingav“, s.t. võimaldama difuusse veeauru ja õhu liikumise läbi viimistluskihi.

Kondensaadi tekkimise oht välisseintes

Mõnikord seatakse ekslikult kahtluse alla ühekihilise s.h. ka bauroc ECOTERM seina niiskustehniline toimivus külma ilmaga. Põhjuseks tuuakse kondensaadi tekkimise ohtu.
Külmade ilmade korral asub temperatuuri 0 punkt seinas praktiliselt keskteljel, ehk väline seinapool jääb miinuspoolele. Sellest järeldatakse, et veeaur mis on seina materjali poorides miinuspoolel kondenseerub ja jäätub.
See, et seina üks osa asub temperatuuri miinuspoolel ei tähenda tingimata, et selles seina osas tekib kondensaat. Ehitusfüüsika seaduste kohaselt veeaur kondenseerub siis, kui ta antud temperatuuri juures ületab teatud piiri, s.o. küllastunud veeauru koguse õhus. Mida kõrgem on õhutemperatuur seda rohkem on ta võimeline siduma veeauru ning seda väiksem on kondensaadi tekkimise võimalus.
Temperatuuri langedes veeauru kogus õhus, mille juures tekib kondensaat, väheneb. Sama toimib ka miinustemperatuuride puhul – kondensaati ei teki juhul, kui veeauru kogus materjali poorides ei ületa küllastunud veeauru kogust õhus.
Nagu näha järgnevalt jooniselt (joonis 4), ei kondenseeru veeaur ka miinustemperatuuride juures, enne kui veeauru kogus õhus ei ületa joonisel näidatud suurust.

Joonis 4 Küllastunud veeauru kogus õhus g/m³ sõltuvalt temperatuurist

Temperatuuri jaotus           Kaaluline niiskus                      Relatiivne niiskus

Välistemperatuur Sisetemperatuur Relatiivne õhuniiskus	Tv=-21°C Ts=+22°C Rh=85% Rh=25%		Küllastunud õhu niiskus seinas Tegelik õhu niiskus seinas
bauroc ECOTERM 375 + Sakret MRP välisviimistlus µ=11,8

Joonis 5 Temperatuuri ja niiskuse jaotus bauroc ECOTERM 375 mm plokkidest välisseintes Sakret MRP välisviimistlusega

Veeauru kogust seinamaterjali poorides on võimalik arvutada teades materjalide ehitusfüüsikalisi näitajaid ning seina sise- ja välistingimusi. On erinevaid arvutusmetoodikaid, s.h metoodika, mis on antud standardis EVS-EN ISO 13788:2001. Sama standardit kasutab ka arvutusprogramm DOF Therm 2.2, millega analüüsisime bauroc ECOTERM 375 mm seina ja teiste seinte lahendusi.
Arvutused näitavad (joonis 5), et niiskuse kondenseerumise ohtu seinas pole, kuna seina tegelik niiskus on väiksem küllastunud õhu niiskusest. Sellepärast bauroc ECOTERM 375 mm sein toimib hästi ka väga külmade ilmade korral.
Siin tuleb tähelepanu pöörata ka välisviimistluskihi (krohvi) auruläbilaskvusele. Antud näites on kasutatud polümeermineraalset krohvi Sakret MRP, mille auruläbilaskvusnäitajad, vastavalt Tallinna Tehnikaülikooli poolt tehtud katsetele, on head (µ=11,8). Kasutades polümeerkrohvi mille auruläbilaskvus on halvem, võib seinas tekkida niiskuse kondenseerumine välisviimistluse ja poorbetooni kontaktpinnal. Näiteks (joonis 6) samade välis- ja sisekliima tingimuste puhul, kuid kasutades Maxit Serpo välisviimistlust, mille µ= 21 vastavalt tootja andmetele, on kondensaadi tekkimise oht välisviimistluse ja bauroc plokkide kontaktpinnal.

Temperatuuri jaotus           Kaaluline niiskus                      Relatiivne niiskus

Välistemperatuur Sisetemperatuur Relatiivne õhuniiskus	Tv=-21°C Ts=+22°C Rh=85% Rh=25%		Küllastunud õhu niiskus seinas  Tegelik õhu niiskus seinas
			bauroc ECOTERM 375 + Maxit Serpo välisviimistlus µ=21,0

Joonis 6 Temperatuuri ja niiskuse jaotus bauroc ECOTERM 375 mm plokkidest välisseintes Maxit Serpo välisviimistlusega

Seoses sellega soovitab bauroc välisviimistluseks plokkide või mineraalvilla peale kasutada dekoratiivkrohvi mille difusioonitakistuse koefitsient µ ≤ 15, nagu seda nõuab standard EVS – EN 998-11:2003 soojustus ja remondimörtide puhul.
Vastasel juhul võib külmadel talvedel tekkida seinas kondensaat ning selle jäätumine väliskrohvi ja bauroc plokkide kontaktpinnal. See omakorda võib esile kutsuda pragude tekkimise või muud fassaadi kahjustused.

Mida peaks arvestama valides vahtpolütüreeni lisasoojustuseks?

AS Reideni Plaat deklareerib vahtpolüsüreenil difusioonitakistuse konstant μ = 30 – 70

Sobiv lisasoojustus
Klaasplokid μ = ∞	Raudbetoon μ = 100 Betoonplokid μ = 100

Mittesobiv lisasoojustus
Puit μ = 40	Poorbetoon μ = 4 – 6 Keramsiitbetoon μ = 6 Silikaattellis μ = 15 Keraamiline tellis μ = 15

Joonis 7 vahtpolüstüreeni sobivus lisasoojustuseks

Nagu näeme jooniselt 7, on vahtpolüstüreenil μ väiksem kui klaasplokkidel, raudbetoonil või betoonplokkidel. Seega nende materjalide soojustamiseks vahtpolüstüreeni võib pidada sobivaks materjaliks.
Puidul ning eriti gaasbetooni või keramsiitbetooni, samuti silikaat või keraamiliste telliste soojustamiseks ei ole sobiv kasutada vahtpolüstüreeni, kuna vahtpolüstüreeni μ väärtus on kordades suurem kui soojustatavatel materjalidel. See aga takistab seinte väljakuivamist ja suurendada kondensaadi ning hallituse tekkimise ohtu seintes.
Vahtpolüstüreeni valmistajad iseloomustavad selle materjali tulekindlust kui „raskesti põlevat“.
Praktikas on aga nii Eestis kui ka Lätis esinenud juhused, kus fassaad on läinud kergesti põlema. Seda soodustab ka vahtpolüstüreeni ebaõige kasutamistehnoloogia, mis omakorda on tingitud soojustatava seina ebatasasusest. Ebatasasust kompenseeritakse tavaliselt mördiga (soojustuse kleepseguga), mida kantakse mitte kogu seina pinnale, vaid üksikutesse kohtadesse. Sellega võib tekkida õhupilu vahtpolüstüreeni ja seina vahele, mis eriti soodustab vahtpolüstüreeni põlemist.

 

Merivälja koolimaja fassaadi põleng

Kas lisasoojustus väldib kondensaadi tekkimist?

Seni üks levinuimaid välisseina lahendusi Eestis on keramsiitbetoonist 200 mm plokkidest ja 100 mm vahtpolüstüreen või mineraalvilla lisasoojustusega seinad, kuna see tagab standardi EVS 837-1:2003 soojajuhtivuse maksimaalset lubatud väärtuse U≤0,28W/m²K.
Seina täiendavalt soojustades tagame küll selle, et temperatuuri 0 punkt ei asu mitte plokkides vaid lisasoojustuses, kuid see ei garanteeri kondensaadi tekkimise vältimist. Külmade ilmade korral võib ka soojustatud seinas tekkida kondensaat. Seega valesti valitud seina soojustus- ja välisviimistlusmaterjal mitte ei paranda, vaid halvendab seina soojusisolatsiooni omadusi. Väga palju sõltub seina erinevate kihtide aurutakistusest mida saab iseloomustada näitajaga Sd=μ x d, kus μ on materjali difusiooni takistuskonstant; d on kihi paksus meetrites.
Reegel on, et seina külmal poolel olevate seinakihtide aurutakistus peaks olema väiksem kui soojal poolel olevate kihtide aurutakistus.
Ülalmainitud seina konstruktsiooni puhul on külmal poolel asuval vahtpolüstüreenil μ= 30 – 70, (vt. AS Reideni Plaat andmeid) soojal poolel asuval keramsiitbetoonil aga μ=6, ehk olukord on vastupidine kehtivale reeglile.
Olukorda ei pruugi parandada ka mineraalvilla kasutamine lisasoojustamiseks, kuna mineraalvillal μ = 1, dekoratiivkrohvi μ väärtus on aga oluliselt suurem.
Ülalmainitut iseloomustab hästi ka Tallinna Tehnikakõrgkoolis tehtud uurimus ja selle tulemused (vt. joonis 8)

Infoallikas: Tallinna Tehnikakõrgkooli toimetised nr. 8 2005. a.
Joonis 8 kondenseerumus ja jäätumisealad soojustatud välisseintes

Tallinna Tehnikakõrgkoolis viidi läbi katsed (autorid: E. Jõgioja, R. Reinpuu, J. Mironova) Fibo keramsiitbetoonplokkidest ( = 650 kr/m³) ehitatud 2 erineva seinaga, mis olid soojustatud nii vahtpolüstüreeniga kui jäiga mineraalvillaga ning viimistletud 4 mm paksuse polümeerkrohviga. Seestpoolt oli sein krohvitud. (joonis 8).
Katsed viidi läbi Tallinnas, talvistes tingimustes, kusjuures välistemperatuur langes mitme päeva jooksul -23 °C-ni. Nii madalad temperatuurid ei esine küll igal talvel, kuid vastavalt Eesti Kliima teatmikule ET – 2 0103 – 032 on kõige külmema 5 ööpäeva keskmine temperatuur Tallinnas -21 °C. Antud katse ajal nii ka juhtus.
Katsetulemused näitasid, et seina lahenduses, mis oli soojustatud vahtpolüstüreeniga tekkis kondensaat (vesi) vahtpolüstüreeni ja Fibo plokkide kontaktpinnal. Seinas, mis oli soojustatud jäiga mineraalvillaga, toimus mineraalvilla jäätumine, kuna välisviimistlusel (väliskrohvil) oli halb aurujuhtivus ning niiskus kogunes krohvikihi taha mineraalvilla sisse ning põhjustas jää tekkimise.
Kas selliseid negatiivseid tulemusi on võimalik prognoosida arvutuste abil? bauroc kasutas selleks arvutusprogrammi DOF Therm 2.2 ning sai järgmised tulemused (jooni 9 ja 10).

Temperatuuri jaotus

Kaaluline niiskus

Relatiivne niiskus

Välistemperatuur Sisetemperatuur Relatiivne õhuniiskus	Tv=-23°C Ts=+22°C Rh=85% Rh=25%		Küllastunud õhu niiskus seinas Tegelik õhu niiskus seinas
FIBO 3 200+ Isover OL-P + Maxit Serpo välisviimistlus µ=21,0

Joonis 9 Arvutuslik temperatuuri ja niiskuse jaotus mineraalvillaga soojustatud keramsiitbetooni plokkidest välisseinas

Mineraalvill ja vahtpolüstüreen on soojusisolatsiooni omaduste poolest praktiliselt võrdsed materjalid. Kuid veeauru erijuhtivus, mida iseloomustab difusioonikonstant μ on nendel materjalidel täiesti erinev. Näiteks, mineraalvillal μ=1, samas kui vahtpolüstüreenil μ= 30 – 70 ja keramsiitbetoonil μ=6. See aga tähendab, et mineraalvilla soojustus erinevalt vahtpolüstüreensoojustusest ei takista veeauru liikumist, ehk ka seina kuivamist peale ehitise valmimist, seestpoolt väljapoole.
Kuid mineraalvillaga soojustamisel on väga tähtis ka viimistluskrohvi valik. Ei ole soovitatav, et väliskrohvi μ väärtus ületaks rohkem kui 2,5 – 3 korda seina ploki μ väärtust. Vastasel juhul võib külmade ilmadega tekkida kondensaat välisviimistluse ja soojusisolatsiooni ehk mineraalvilla kontaktpinnale. Seda kinnitab ka arvutus, mis on tehtud programmi DOF Therm 2.2 abiga. Nagu näeme jooniselt (joonis 9) on kondensaadi tekkimise koht välisviimistluskrohvi ja mineraalvilla kontaktpinnal. Arvutustes on kasutatud Maxit Serpo õhekrohvi (4 mm) veeauru difusiooni konstandi väärtus μ=21,0.
Järgnevalt toome näitena 200 mm keramsiitbetoonplokist seina, mis on soojustatud 100 mm vahtpolüstüreeniga (EPS) (joonis 10). Nagu näha, toimub arvutuslikult niiskuse kondenseerumine soojustuse sees. Tallinna Tehnikakõrgooli katsetes praktiliselt nii ka juhtus.

Temperatuuri jaotus

Kaaluline niiskus

Relatiivne niiskus

Välistemperatuur Sisetemperatuur Relatiivne õhuniiskus	Tv=-23°C Ts=+22°C Rh=85% Rh=25%		Küllastunud õhu niiskus seinasTegelik õhu niiskus seinas
FIBO 3 200+ EPS 100mm + Maxit Serpo välisviimistlus µ=21,0

Joonis 10 Arvutuslik temperatuuri ja niiskuse jaotus vahtpolüstüreeniga soojustatud keramsiitbetooni plokkidest välisseinas

Järeldused 

• Programm DOF Therm 2.2 võimaldab piisava täpsusega prognoosida kondensaadi tekkimist välisseinas.
• Eestis kõige levinumas keramsiitbetoonplokkidest välisseinalahenduses (200 mm plokk + 100 mm minaraalvilla või vahtpolüstüreeni lisasoojustus) tekib külma ilmaga kondensaat, mis halvendab seina soojusisolatsiooniomadusi ning võib tekitada hallitust seina sisepinnal.
• Arvutused näitavad, et juhul kui kasutatakse soojusisolatsiooniks vahtpolüstüreeni, tuleb kondensaadi vältimiseks suurendada seinaplokkide paksust, olenemata sellest kas kasutatakse keramsiitbetooni või poorbetoonplokke. Arvutused näitavad, et vahtpolüsütreeni paksuse suurendamine ei väldi kondensaadi tekkimise ohtu.
• Juhul kui soojusisolatsiooniks kasutatakse mineraalvilla, tuleb valida välisviimistluseks dekoratiivkrohv mille μ ≤ 15

Milline on lihtsaim meetod kondensaadi tekkimise kontrolliks?

Eesti normatiivsed dokumendid siiani ei kohusta projekteerijaid kontrollima kondensaadi tekkimist välispiiretes.
On olemas erinevaid meetodeid kondensaadi tekkimise arvutamiseks. Nende kasutamine nõuab teatud erialast ettevalmistust.
Lihtsam on kasutada nn. „rusikareegli“ nõuet, mille järgi, soojustatud seinas võrreldakse erinevate seina soojal ja külmal poolel asuvate kihtide aurutakistust Sd = μ x d. Sisemine Sd kiht peaks olema vähemalt 5 korda suurema aurutakistusega kui välimine, külma kiht.

kus

S_dsoe  – seina soojal poolel olevate kihtide aurutakistus
S_dkülm – seina külmal poolel olevate kihtide aurutakistus.

Allpool toome näite ülalmainitud nõude kontrollimiseks soojustatud keramsiitbetoonist või poorbetoonist seina puhul.

Soojustatud seina konstruktsioon

Maxit polümeerkrohv (μ=21,0) + vahtpolüstüreen (μ=60) + keramsiitbetoon või poorbetoon (μ=6) + mineraalkrohv (μ=6)

Vahtpolüsüreen soojustuse puhul 

S_dkülm = 21,0 x 0,005 + 60 x 0,1 = 6,105 m

S_dsoe = 6 x 0,01 + 6 x 0,2 = 1,26 m

              

 

Järeldus: ei rahulda nõuet

Mineraalvilla soojustuse puhul

S_dkülm = 21,0 x 0,005 + 1 x 0,10 = 0,205 m
S_dsoe = 6 x 0,01 + 6 x 0,20 = 1,26 m

Järeldus: rahuldab nõuet

Juhul kui nõue  ei ole rahuldatud tuleb teostada täpne arvutus, kasutades EVS-EN ISO 13788:2001 meetodit või mõnda arvutusprogrammi.
Ülaltoodud näide, kasutades nn. „rusikareeglit“ veel kord kinnitab, et vahtpolüstüreeni kasutamine keramsiitbetoonist või poorbetoonist seinte soojustamisel nõuab kondensaadi tekkimise kontrollarvutusi. Vastasel juhul seinas võib tekkida kondensaat, seinte sisepinna hallitus ja teised väga ebameeldivad niiskuse mõjud.

Kas kondensaadi tekkimist seinas võib lubada?

Reeglina ei ole kondensaadi tekkimist lubatud puidust välisseintes.
Teiste konstruktsioonide puhul kehtib nõue, et talvel seinas tekkinud kondensaat peab suve jooksul välja kuivama. Kusjuures peab olema garantii, et välja kuivav niiskus ei kahjustaks seina konstruktsiooni või siseviimistlust, s.t. ei tekiks hallitus.
On olemas arvutusmeetodid mille abil on võimalik välja arvutada nii tekkinud kondensaadi hulka kui ka selle väljakuivamise kiirust. Ühelt poolt nõuab see teatud erialast ettevalmistust, kuid teiselt poolt võetuna ei võimalda ükski meetod täpselt modelleerida seinas tekkinud olukorda. Sellepärast ei ole võimalik kindlalt väita, et reaalses konstruktsioonis kõik toimub nii nagu arvutused näitavad.
Nagu eelnevalt esitatud andmed näitavad ei saa poorbetoonist või soojustatud keramsiitbetoonseina tekkinud kondensaat seestpoolt väljapoole kuivada , kuna seda takistab kas soojusisolatsiooni (vahtpolüstüreem) või välisviimistluskrohvi halb veeaurujuhtivus. Seega, seinas tekkinud niiskus saab liikuda ainult seinas sissepoole ja see tekitab nii hallituse ohtu kui ka kahjustab siseviimistluskihti; näiteks värvi mahakoorumine. Mingil määral võib selle vältimiseks kaasa aidata intensiivne siseruumide ventileerimine, kuid nagu näitab praktika, ei anna ka see alati positiivseid tulemusi. Seega on soovitatav, et välisseintes kondensaati ei tekiks.
Diskuteeritav on küsimus, millise välistemperatuuri juures tuleks teostada kondensaadi tekkimise arvutused. Osa spetsialiste arvab, et Eesti tingimustes peaks seda tegema – 10°C või – 15 °C juures. bauroc’i tehtud arvutused näitavad, et selliste välistemperatuuride, s.o. suhteliselt soojade talvede puhul ülalmainitud bauroc ECOTERM+ ühekihiliste või soojustatud keramsiitbetoonist ja poorbetoonist välisseinakonstruktsioonides kondensaati ei teki. Samas, nagu näitavad Tallinna Tehnikakõrgkoolis tehtud katsed ning vastavalt Eesti Kliimateatmikule võib esineda talvesid kus, külmema kuu 5 päeva keskmine madalaim temperatuur, näiteks Tallinnas on – 21°C. Selliste temperatuuride juures võib seinas tekkida kondensaat, kusjuures kondensaat võib tekkida ka siis kui sein on väljakuivanud ja saavutanud tasakaaluniiskuse. Arvestades seda, soovitame kondensaadi tekkimise võimalust välisseintes kontrollida külmema kuu 5 päeva keskmise temperatuuri juures (vt. Eesti Kliimateatmik ET-20103-032). Kui kontrollarvutuste tulemusena kondensaat seinas ei teki, siis on garantii, et ka külmade talvede puhul seinte hallistust ei ole vaja karta.

Mis on „hingav“ välissein?

Mõiste “hingamine” ehitusfüüsikas on määratlemata. Sellepärast tuleb alati täpsustada mida “hingamise” alla mõeldakse.
Kui “hingamise” all mõeldakse õhu ja veeauru liikumist läbi välisseina konstruktsiooni, siis see võib toimuda kahel moel:

• konvektiivselt, näiteks õhu liikumine läbi seina pragude
• difuusselt s.o. õhu ja veeauru molekulide liikumine läbi seina materjali

Õhu koguseid, mis läbivad seina kas konvektiivsel või difuussel teel ei võeta ehitusfüüsikas arvesse ruumi ventileerimise arvutustes, kuna nad on väiksed ning ei taga vajalikku õhu vahetust ruumis.

Sellepärast läbi seina ruumi ventilatsiooni ei toimu.

Kui aga “seina hingamise” all on mõeldud õhu ja veeauru difuusset liikumist läbi seina, siis see on korrektne väljend, kuid seda võib kasutada seina konstruktsiooni kohta, mitte aga soojusisolatsiooni materjali kohta.

• Soojusisolatsiooni materjal eraldi võetuna ei ole “hingav” või “mitte hingav” materjal. Kõik sõltub sellest millise materjali soojustamiseks teda kasutatakse.

Difuusne õhu ja veeauru liikumine läbi seina on väga positiivne materjali või seina konstruktsiooni omadus, kuna

• sein akumuleerib ruumis oleva liigse veearu ja CO2, misliiguvad ruumist seestpoolt väljapoole s.o suuremast kontsentratsioonist väiksema kontsentratsiooni suunas
• ühtlasi hapnik, mida kasutame hingamiseks liigub väljaspoolt sissepoole.

Mida väiksem on materjali difusiooni takistus konstant μ, seda paremini ülalmainitud protsessid toimuvad.
Selles seisneb põhimõtteline erinevus selliste seinamaterjalide nagu poorbetoon ja puit ning tavalise raudbetooni või klaasi vahel.
bauroc poorbetoonist ühekihilised seinad, analoogselt puidule tagavad difuusse õhu ja veeauru liikumise läbi seina ning soodustavad sellega tervikliku mikrokliima tekkimise ruumides.