Poorbetoonist alajaamad koguvad populaarsust

Jäneda alajaam. Fotograaf: Tiit Veermäe

Alajaamade rekonstrueerimine või uute ehitamine on osa laiemast elektrivõrgu uuendamisest: senisest väiksema võrgumahuga tõuseb varustuskindlus.

„Veneaegsed alajaamad on amortiseerunud, samuti ühendatakse Eesti elektrivõrk lahti Venemaast. Lisaks ei vasta nõukogudeaegne elektrivõrk nii mõnigi kord tänasele tarbimisvajadusele: tootmiste asukohad on muutunud, inimesed on liikunud,“ põhjendab AS Connecto Eesti projektijuht Valmar Raigo. Tänaseks on alajaamade töö pea täielikult automatiseeritud: tehnoloogia areneb meeletu kiirusega ja töö, mis enne oli inimeste õlul, saab tehtud masinate abiga.

„Alajaamad on muutunud kompaktsemaks ning juhtimishooned vajavad oluliselt vähem ruumi kui mõned kümned aastad tagasi,“ teab Sevecon OÜ projekteerija Ülar Ševerev.

Palju pisiasju

Ent kuidas uued alajaamad valmivad? Reeglina valitakse ehitus- ja projekteerimistööde tegijad Eleringi ja Elektrilevi tellimusel korraldatud riigihangetel. Alajaamade projekteerimiseks antakse ette kindel lähteülesanne. „Nõuded on lõpptulemile on paigas, palju mänguruumi projekteerijatel ei ole. Tegemist on üsna tüüpsete projektidega – hoonete asetus ja maht võib erineda, kuid põhimõte on kõigil sarnane,“ selgitab Raigo.

Projekteerimisel on vaja juba eos arvestada väga paljude pisiasjadega. „Projekt peab nii hoone kui eriosade projekteerijatel paralleelselt laual olema, sest lõppkokkuvõttes peavad kokku sobima ka läbiviikude ja kaablitorude asukohad,“ toob Ševerev näite.

Bauroc sobib tehniliseks ehitiseks

Alajaamad on läbi aegade kerkinud erinevatest ehitusmaterjalidest. Viimastel aegadel on üha populaarsem just poorbetoon. „Bauroc on tehniliste ehitiste puhul väga hea materjal – plokkidest hoone ehitamine on väga kiire, samas annab bauroc välja nõutud soojapidavuse ning seda ei ole vaja lisakihtidega soojustada,“ loetleb Ševerev materjali eeliseid.

Nii on Baurocist Connecto juhtimisel kerkinud nii mõnedki alajaamad, näiteks Kuusalu, Kilingi-Nõmme, Jäneda kaks alajaama, Kaiu alajaam, Mustla alajaam, Tööstuse alajaam Tartus, Kilingi-Nõmme antennijaam, Voldi alajaam.

Bauroci eelisena toob Raigo välja ka materjali taskukohasuse ja kuna plokkidest hoone kerkib kiiresti, jääb sisseseade paigaldamiseks rohkem aega. Ajagraafikus võib olla pingeline nii ehituse kui ka projekteerimise osas, seega võib ehitamine kujuneda parajaks logistikaülesandeks.

Raigo sõnutsi ei saa ehituse ajaks elektrit päris välja lülitada, selllepärast tuleb alajaamasid enamasti etappide kaupa ehitada: „Ehitatakse valmis pool uuest osast, lammutatakse vana ning siis saab teise poole ehitamise juurde asuda.“

Poorbetoonplokkidest Jäneda alajaamad

2020. aastal valmisid baurocist nii Eleringi kui ka Elektrilevi alajaamad Jänedal. Jäneda 110/10 kV alajaam pälvis Elektrilevi konkursil „Aasta ehitusobjektid“ ka piirkonna- ja jaotusalajaamade kategoorias parima tiitli. 2021– 2022 aastal  on plaanis ümber ehitada kogu piirkonna keskpingevõrk koos alajaamadega ning viia kogu piirkond Jäneda alajaama toitele. Nii paraneb piirkonnas elektrivarustuse töökindlus ja kvaliteet. Klientidele tähendab see vähem avariisid ja pingekõikumisi.

Töödega püsiti ajagraafikus

Projektijuht Ivar Kukk Connecto Eesti AS-st (endine Merko Infra AS) räägib, et kahte bauroci boorbetoonplokkidest alajaama ehitati 2020. aasta sügisel osaliselt paralleelselt: „Meil oli vaja kiiresti vaja projekteerida trafo vundamentide tööjoonised, taotleda ehitusluba ja ehitama hakata, et õigel ajal valmis jõuda.“

Paralleelselt trafode vundamentidega valmis Eleringi alajaamahoone, Elektrilevi alajaama ehitus jäi talvesse. „Ehitamine lagedal väljal sügis-talvise muutliku ilmaga oli paras väljakutse. Samuti on alajaamades väga palju läbiviike ja torusid – plaatvundamendi puhul tuleb need kohad nii projekteerijal kui ka ehitajal väga täpselt paika panna. Baurocist ehitamine läks õnneks kiiresti: saime siseruumid ruttu kuivaks ja nii võitsime aega, et rahulikult siseviimistluse ning seadmete paigaldamisega tegeleda,“ rääkis Kukk.

Eleringi alajaam läks pinge alla sügisel 2020. Kuna Elektrilevi alajaama pingestamiseks tuli Eleringi alajaama sisenevast kahest õhuliinist üks välja lülitada, lükkus pingestamine novembrisse 2020. „Olime arvestanud piisava ajavaruga ning jõudsime lepinguga õigel ajal valmis,“ võtab Kukk jutu kokku.