Liginullenergiamajad
Mis on liginullenergiamaja?
Kuna alates 2020 aastast tohib üldise reeglina ehitada ainult liginullenergianõuetele vastavaid hooneid, siis küsitakse Bauroci esindajatelt järjest sagedamini, et kas bauroc ECOTERM+ välisseinaplokkidest ikka on võimalik ehitada liginullenergiamaju ilma täiendava soojustuseta. Vastus on, jah, saab küll. Aga energiatõhususe määrus kehtestas eramutele erandi. Liginullenergiahoone nõuet ei kohaldata väikeelamule köetava pinnaga kuni 220 ruutmeetrit. Sellised eramud peavad vastama madalenergiahoone nõudele.
Mis on liginullenergiamaja ja mis on madalenergiamaja? Definitsioon on väga lihtne. Hoone arvestuslik aastane energiatarve peab jääma allapoole kehtestatud piiri. Hoone energiatarvet mõõdetakse energiatõhususe arvuga (ET-arv), mis näitab hoone aastast energiatarvet kilo-vatt-tundides köetava põrandapinna ruutmeetri kohta. Eestis võib panna võrdusmärgi liginullenergiahoone ja A-energiaklassi ning madalenergiahoone ja B-energiaklassi vahele.
Meil kehtib alates 1.1.2019 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus number 63, mis sätestab väikeelamutele järgnevad nõuded.
| Hoone | Liginullenergiahoone ET-arvu piirväärtus (A-energiaklass) |
| Väikeelamu köetava pinnaga < 120 m² | ET-arv ≤ 145 kWh/(m²·a) |
| Väikeelamu köetava pinnaga 120-220 m² | ET-arv ≤ 120 kWh/(m²·a) |
| Väikeelamu köetava pinnaga > 220 m² | ET-arv ≤ 100 kWh/(m²·a) *) |
*) Hoone tüübile kehtestatud miinimumnõue
| Hoone | Madalenergiahoone ET-arvu piirväärtus (B-energiaklass) |
| Väikeelamu köetava pinnaga < 120 m² | ET ≤ 165 kWh/(m²·a) *) |
| Väikeelamu köetava pinnaga 120-220 m² | ET-arv ≤ 140 kWh/(m²·a) |
| Väikeelamu köetava pinnaga > 220 m² | ET-arv ≤ 120 kWh/(m²·a) |
*) Hoone tüübile kehtestatud miinimumnõue
Liginullenergianõuetele ja madalenergianõuetele vastavaid maju soovitame ehitada meie kõige soojapidavamatest bauroc ECOTERM+ välisseinaplokkidest. Madalenergiahooneid on võimalik nii ECOTERM+ 375 kui ka ECOTERM+ 500 välisseintega projekteerida nii, et pole vaja päikesepaneelidega täiendavalt elektrit juurde toota. LIginullenergiataset on reeglina võimalik saavutada mistahes seinamaterjalide kasutamisel ainult päikesepaneelidega energiat täiendavalt oma tarbeks tootes. Samas on sobiva majaprojektiga ja maasoojuspumpadega võimalik projekteerida ka liginullenergiamaja ilma päikesepaneelideta.
Mitte ühelegi hoonele, ka eramule suurema köetava pinnaga kui 220m², ei rakendata liginullenergianõuet sel juhul, kui päikeseenergiasüsteemi paigaldamine ei ole majanduslikult põhjendatud või tehniliselt teostatav. Sel juhul peab uue ehitatava hoone energiatõhususarv vastama madalenergiahoone nõudele.
bauroc ECOTERM+ välisseintega liginullenergiamaja näide
PROJEKT: JÄMERÄ NOPPA
- köetav pind 136 m²
- katus, U=0,10 W/(m²·a)
- põrand, U=0,14 W/(m²·a)
- aknad-uksed, U=0,9 W/(m²·a)
- q50 = 1,5 m³/hꞏm² @50Pa
| Välisseinte materjal | Hoone ET-arv ilma PV-paneelideta | Energiaklass ilma päikese-paneelideta | Järgmise energiaklassi nõue / ET-arvu ülemine piir | Aastane vajalik taastuv- energia toodang, kWh | Vajalik päikese-paneelide kogus, tk | Päikese-paneelide kogupindala, m² |
| Küttsesüstem: gaasikatel | ||||||
| ECOTERM+ 375, U=0,20 W/(m²·a) | 150 | C | B/140 | 680 kWh | 7 | 11,2 |
| ECOTERM+ 500, U=0,15 W/(m²·a) | 143 | C | B/140 | 204 kWh | 2 | 3,2 |
| Kütesüsteem: õhk-vesi soojuspump | ||||||
| ECOTERM+ 375, U=0,20 W/(m²·a) | 125 | B | A/120 | 340 | 4 | 6,4 |
| ECOTERM+ 500, U=0,15 W/(m²·a) | 121 | B | A/120 | 68 | 1 | 1,6 |
| Kütesüsteem: maasoojuspump | ||||||
| ECOTERM+ 375, U=0,20 W/(m²·a) | 107 | A | ||||
| ECOTERM+ 500, U=0,15 W/(m²·a) | 103 | A | ||||
Energiaarvutuste teostaja: Energiaarvutused OÜ, energiaarvutused@gmail.com
PV-paneelide andmed: Naps Solar Estonia OÜ, www.napssolar.ee
Ülalolevas tabelis on näidatud ühe konkreetse majaprojekti – JÄMERÄ NOPPA – energiaarvutuste kokkuvõtted kolme erineva küttesüsteemiga nii ECOTERM+500 kui ka ECOTERM+375 välisseinte jaoks. Hoone köetava pinna suurus 136 m² määrab miinimumnõudeks B-klassi. A-klass on sellise suurusega uuel elamul vabatahtlik. Nagu tabelist on näha, siis omab kõrge kasuteguriga küttesüsteemi valik hoone energiaklassile oluliselt suuremat mõju kui välisseina U-väärtus. ECOTERM+ 375 ja ECOTERM+ 500 välisseinte korral on hooned samas klassis ja ET-arvude vahe ei ole suur.
Gaasikütte valimisel tuleb NOPPA katusele ette näha päikesepaneelid selleks, et saavutada miinimumnõue – B-energiaklass. Vajalik kogus paneele mahub NOPPA katusele ilusti ära.
Õhk-vesi soojuspumba valimisel vastab JÄMERÄ NOPPA kohe kehtivale miinimumnõudele, ehk B-klassi nõudele. Selleks, et saavutada vabatahtlikult liginullenergiamaja nõue, ehk A-klassi nõue, tuleb NOPPA katusele paigaldada täiendavalt 1-4-päikesepaneeli.
Maasoojuspumba valimisel vastab JÄMERÄ NOPPA kohe liginullenergiamaja nõudelele, ehk A-klassi nõudele.
Kokkuvõttes kinnitab ülalolev arvutustulemuste tabel hästi seda, et ECOTERM+ välisseinaplokid on nii madalenergia- kui ka liginullenergiamajade ehitamiseks väga hea valik.
Välisseina mõju hoone energiaklassile
Eelnevas konkreetses näites JÄMERÄ NOPPA majaprojekti alusel oli näha, et välisseinte soojusläbivuse (U-arvu) mõju hoone energiaklassile oli küll olemas, aga ta oli suhteliselt väike ja hoopis suuremat efekti hoone energiatarbe vähendamisele andis efektiivse küttesüsteemi valik.
Ülemine sõõrik näitab ilmekalt, et hoone ei vaja energiat mitte ainult soojakadude kompenseerimiseks, st. kütteks, vaid ka valgustuseks, ventilatsiooniks, sooja vee tootmiseks, tehnosüsteemide ning ka majapidamisseadmete jaoks. Kusjuures tänapäevastel majadel on kütteks kuluv energia aasta kokkuvõttes vähem kui pool hoone summaarsest energiatarbest.
Alumisel sõõrikul on küttekulud lahti löödud peamiste soojakadude komponentide vahel. Sellelt graafikult paistab selgelt välja, et välisseintest põhjustatud soojakadude osa on hoone aastasest summaarsest energiatarbest ainult 8%. Seega juhul kui näiteks välisseinte soojusisolatsioonivõimet parandada väärtuselt U=0,15 W/(m²·a) väärtuseni U=0,10 W/(m²·a), siis aastased arvestuslikud soojakaod läbi välisseina vähenevad küll proportsionaalselt 1/3 võrra, aga hoone aastane energiatarve väheneb ainult ~2,7% võrra (1/3 × 8%) , mida ei ole praktikas tunda ja mis ei muuda oluliselt ei hoone ET-arvu ega ka energiaklassi ega kulutusi kütte- ja elektriarvetele.
Andmed seisuga 28.1.2022