Svētupe mõisa uus hingamine

Varemeis mõisakompleks on kurb vaatepilt, seega andis ettevõtja Raimond Pärn Pärnust vaid 87 kilomeetri kau-gusel asuvale uhke ajalooga Svētupe mõisale uue elu.

„Kui alustasime, oli eesootava töö hulk päris aukartustära-tav,“ tunnistab ehitustöid korraldanud P-Trucks OÜ ehitusjuht Märt Käige. „Kahel hoonel ei olnud katust, ühe hoone katus  oli sisse varisenud ja lõhkus maakivimüüre. Pidime taastama kõik maakivimüürid, ehitama uued vahelaed ning uued ka-tused.“

Enne tööde algust tuli korda ajada paberimajandus ja vor-mistada dokumentatsioon: töö selle nimel vältas 1,5 aastat. „Paralleelselt alustasime ettevalmistavate töödega: koristustööd, prahivedu, ka mittevajalike osade lammutus,“ kirjeldab Märt Käige. „Kui load said vormistatud, alustasime rekonstrueerimisega. Püüdsime võimalikult palju taastada vanu müüre nii, et algne lahendus säiliks. See töö vältas terve aasta: sondee-rimine, vundamentide tugevdamine, koormuste testimine ja  tõstmine.“

Korrused bauroc-plokkidest

Korruste ladumisel kasutati bauroci poorbetoonist plokke. „Neist laoti kahele hoonele teine korrus, kui hoone kõrgust oli vaja tõsta,“ selgitab Käige.

Uued vaheseinad on kergemad, seega ei koorma need liialt kandetarindit. „Olen pikalt restaureerimistöödega tegelenud, seega oli olemas arusaam, milline materjal kuhu sobib,“ sõnab Käige.

Renoveerimistöö tõi objektil askeldanud pea kahekümnele inimesele mitmeid väljakutseid: muu hulgas langesid tööd koroonaaega: „Üle piiri tööl käimine oli omaette asjaajamine: piiriületus võttis tunni, kontrolliti vaktsiinipasside olemasolu, pidime taotlema eriloa, et töötajad saaksid üldse piiri ületada,“ meenutab Käige.

1. aprillil 2019 alanud taastamistööde tulemusel on hoone nüüd katuse all ja võõrustab esimesi külalisi. Hoone müürid on taastatud, avatäited ees, elekter ja vesi sees. Ees ootavad siiski paljud siseviimistlustööd. „Hoone lagunemine on nüüdseks peatatud,  edasi saab liikuda jõudumööda,“ lausub Märt  Käige.

Omaniku kindel visioon

Raimond Pärna kinnitusel oli tema missioon lagunenud hoone korda teha: see ülesanne on praeguseks täidetud, nüüd edasi on juba kellelgi teisel õige mõisakompleks üle võtta.

Hooneid üüritakse juba praegu ürituste korraldamiseks: nii võõrustati möödunud suvel motohooaja avaüritusi, korraldati kontserte ja filmiõhtuid ning isegi kohalike talude turgu ja hooajarestorani.

Tulevikuplaanide hulka kuulub muu hulgas restoraniruu-mide ehitamine, mugavate tubade sisustamine ööbimiseks ja näitusesaali rajamine.

Mõis asub Tallinna-Riia maantee ääres, seega soovitakse tulevikus pakkuda kehakinnitust teelistele, avada Restoran. Alati ollakse avatud kohalike elanike algatustele. Mõisa saab kasutada eriilmelisteks sündmusteks  pulmadest kontsertideni.

Arhitekt Liga Treja, arhitektibüroo Arhitēze

Svētupe mõisa hooned olid rekonstrueerimistööde alguses halvas seisukorras: 2500 ruutmeetril laiuvate hoonete korrastamine on suur investeering, nende päästmiseks võeti kasutusele erinevaid praktilisi ja samas säästlikke lahedusi, näiteks laoti kahe hoone teise korruse hävinud välisseinad bauroc-plokkidest ja kõigi kolme hoone katusekonstruktsioonide ehitamisel eelistati liimpuitkonstruktsioone.

Mõisahooneid ja hoovi saab kasutada väga erinevate sündmuste korraldamiseks – iga ruum on lahendatud nii, et sel oleks vähemalt kaks erinevat funktsiooni. Peahoone saal sobib näitusesaaliks,  ürituste – pulmade, konverentside ja etenduste – toimumise kohaks. Ka 1200 m2 suurusesse sisehoovi on paigutatud paindlikud elemendid – lava ja ratastel lillepotid, vahetatav asu-koht välikinoekraanile jm.

Rekonstrueerimisel saadi inspiratsiooni ja infot vanadelt fotodelt ja filmidest. Tänu sellele õnnestus näiteks peasissepääsuvärav kujundada võimalikult ajalootruult.

Et siseruumid oleksid funktsionaalsemad, muudeti katuse algupärast kuju ja lisati mõned aknad, nii muutus liikumine erinevate ruumide vahel hõlpsamaks.

Siseruumid on külalistele avatud, seega võib igaüks minna ülemisele korrusele, istuda üksi või koos sõpradega aknalauale, olles samal ajal siiski kursis saalis toimuvaga.

Mõisa ajalugu

 Svētciemsi ehitatud mõisa on esmakordselt mainitud
1630. aastal, täpne ehitusaasta on teadmata.  
 Mõisa esimesed omanikud olid baltisaksa parunid fon Fēgezaksid (von Vegesackid).
 I ja II maailmasõja ajal sai mõisa omanikuks Läti riik, mõisa rajati hobusekasvandus, pärast sõda kasutas mõisa kolhoos.
 Nõukogude aja lõppedes jäid hooned tühjaks ning  hakkasid kiiresti lagunema, katused kukkusid sisse
 Taastamistööd algasid aastal 2018: esimesena eemaldati kogunenud pinnas, taastati katused, seinad, mõisaväljak.
 1200 m² suurune hoov mahutab enam kui 500 inimest: se on hea paik kontsertide ja suurürituste korraldamiseks. Suviti saab haljasalal telkida, olemas on matkaautopark.
 Mõisas on 500 m² suurune saal, milles võib pidada pulmi, korraldada konverentse ja kontserte. Saal mahutab ca 100 inimest. Vajadusel saab selle jagada väiksemateks osadeks.